N, 30. juuli | RESTAURAATORITE TÖÖKODA

Kodalukkude valmistamise töötuba

Kahepäevane praktiline kursus tutvustab traditsiooniliste kodalukkude tehnilist poolt ja igal osalejal valmib päris oma lukusüsteem.
Registreerumine lõpetatud

Aeg ja koht

30. juuli 2020 13:00 – 31. juuli 2020 17:00
RESTAURAATORITE TÖÖKODA, Suuremõisa mõis, 92302 Hiiumaa

Ülevaade

  • Kursusel osaleja valib sobiva materjali, tööriistad tööprotsessi teostamiseks (kõik vajalik on kohapeal olemas)
  • Iga kursusel osaleja valmistab, kaunistab täkkekirjaliselt (hundihamba, ussiselja, küüskirja jne) ning viimistleb  kahepäevase õppe raames klassikalise skandinaavia-tüüpi kodaluku
  • Kursusel osaleja omandab teadmised omavalmistatud luku muukimiseks, et olla valmis olukorraks, kui võti murdub või kaob
  • Töö valmib traditsiooniliste töövõtetega, käsitsi, ilma elektritööriistu kasutamata (tööriistu tuleb aja kokkuhoiu mõttes töö käigus teritada elektriliste vahenditega)

Kursuse maht: 2 päeva, kokku 14 tundi

Kursuse hind: 50€ (tasumine kohapeal sularahas)

Asukoht: Hiiumaa ametikool - RESTAURAATORITE TÖÖKODA (mõisa peahoone keldriruumid)

Majutus: Hiiumaa ametikooli õpilaskodu - 12€/öö (majutatakse kas kahe- või üheinimese tuppa)

Vaata ka lühifilmi Hiiumaa kodalukkudest (Eesti Rahva Muuseum 2019)

Kodalukud on Eesti aladel kasutusel olnud tõenäoliselt viikingiajast alates. Tegemist on raskusjõu toimel riivistuvate lukusüsteemidega, mille puhul riiv fikseerub ukselengi (piida) sees, ukselengi taga või koguni ees. Lahtine harktappseotis, mida iga talumees valmistas vajaduspõhiselt aida valmimisel ise, pannes lukule salakavaluseks sisse oma insenerliku mõtlemise. Tänapäevase inimese kinnistunud mõttemallide tõttu ja näitusekogemuse põhjal saab öelda, et inimene ei tule selle pealegi, et võtit tuleb võtmekanalis pööramise asemel tõsta.

Erinevate kodaluku-tüüpide tutvustus, puiduliikide valik, piirkondlikud eripärad. Kasutuselolevate Hiiumaa kodalukkude minifilmi (film valminud ERM 2019, kaameramees Maido Selgmäe) vaatamine.

HIIU ERIPÄRA NÄIDE. Varasemalt oli teada, et kõige suurem muukide (karad e tihvtid) arv siinsete muuseumidesse kogutud kodalukkude juures on seitse. Meie suureks üllatuseks Hiiumaal välitöödel käies selgus, et Pühalepa kihelkonnas on ühe aida ees veel tänapäevalgi 3 kodalukku, millest üks on koguni üheksa muugiga. 

Eesti aladelt kogutud kodalukkude seas on kirjatud eksemplare kahjuks vähe. Ometi on mujal maailmas asuvate kodalukkude puhul teada oher kirjamine ja puidulõige, alustades aafrika-päritolu lukkude viljakusriituslike lukukodadega ning lõpetades soome-ugri rahvaste kaitsemaagiliste täkkekirjadega. Kuna me tänapäeval siiski kasutaks kodalukke pigem interjööri efektielementidena kui tavalise tarbeesemena, siis sel põhjusel saavad kursusel valminud tööd autori valikul ja mahus kirjatud.

Koolituse korraldaja: MTÜ Tuhala Ajaloo- ja Kunstikamber

tel: +372 529 5366 / e-post: heidi@magicdesign.ee

Juhendaja, Heidi Solo:

Olles omandanud kõrghariduse Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri erialal, sattusin ma hoopiski tööle disainerina ning ühel hetkel ka tootedisainerina. Soovisin teada traditsioonilisest puutööst rohkemat, kui mu pea olematud kogemused võimaldasid. Omandasin kutsekoolis puukäsitöölise 4.taseme tehes lõputööks erinevat tüüpi kodalukke. Nägin tohutult vaeva, et leida keegi, kes teemat tunneks ning nii sai algetapis mu juhendajaks kodalukkude valdkonnas lukuspetsialist ja vanaaegsete lukkude kogu omanik Aivar Piirisild. Esimest kodalukkude uurimustööd retsenseeris Hiiumaa Ametikooli juhtõpetaja Andres Veel. Praeguseks olen uurinud kodalukke ja puulukke üldisemalt kokku kuus aastat. Puukäsitöö on minu jaoks nagu nakkushaigus, mis tuli külge ja enam ära ei läinudki. Olen Eesti Disainerite Liidu liige ja Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu liige, praegu õpin erialase taseme tõstmiseks puittoodete tehnoloogiat Haapsalu Kutsehariduskeskuses. Töötasin kolm aastat Tallinna Kopli Ametikoolis kutseõpetajana ning praegu Tallinna Tondi Põhikoolis puutöö õpetajana. Jaanuaris lõppes kodalukkude ülevaatenäitus, mida kureerisin Eesti Rahva Muuseumi tellimusel ning lisaks valitud museaalidele tegin külastajatele lõksutamiseks 13 erinevat tüüpi kodalukke. Uurimise käigus selgus, et Hiiumaal leidub tänapäevalgi kodalukke aitade ees ja nii toimusid 2019. aasta juuli lõpul Eesti Rahva Muuseumi välitööd tutvumaks kasutusel olevate kodalukkudega ning valmis minifilm. Artikleid kodalukkudest olen viimase paari aasta jooksul kirjutanud erinevatele väljaannetele. Praegu on käsil suurem kirjatöö ERMi aastaraamatusse, saab ju peagi täis 100 aastat esimese eesti-keelse puulukkude artikli ilmumisest (F.Leinbock (Linnus) PUULUKUD, ERMi aastaraamat II, 1926). Märgilise tähtsusega on selles vanas artiklis lõik, kus kirjutati I ilmasõja ajal Vormsilt ja Hiiumaalt kogutud riivlukkudest, mis paiknevat Lübecki Muuseumis. Mingi vaist sundis üle küsima, kas mõnd siit kogutud kodalukku seal ei leidu. Pikkade otsingute tagajärjel ning Eesti Rahva Muuseumi professionaalse asjaajamise tõttu toodi Hiiumaalt pärit kodalukk aastaks tagasi kodumaale. Märkimisväärselt oluline ja ainus teadaolev süsteemilahendus, kus ust saab avada vaid kahe erineva võtme omamisel või kahe võtmeomaniku üheaegsel saabumisel sama ukse taha. Järgmised kodalukkude näitused on planeeritud Viljandisse suveks 2020 ja Arhitektuuri- ja Disainigaleriisse Tallinnas veebruariks 2021.

Registreerumine lõpetatud

Jaga seda üritust

© 2020 by Weel OÜ  Kontakt: andres@weel.ee